Lapse ülalpidamise ja kasvatamise kohustus lasub esmalt mõlemal vanemal. Riik on loonud mitmeid tagatisi lapse heaolu kindlustamiseks. Üks neist on elatis ehk alimendid. Kohtu kaudu saab nõuda elatise väljamaksmist vanemalt, kes oma ülalpidamiskohustust ei täida. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni on lisaks võimalik taotleda riigilt ajutist rahalist abi lapse eest hoolitsemiseks. Elatisabi seadus näeb ette riigipoolse elatise päevamäärana ühe kolmandiku lapsetoetuse määrast ja seda makstakse kuni 90 päeva ulatuses.

Kui kohtulahend soovitud tulemusi ei anna ning vanem hoiab endiselt lapse rahalisest toetamisest kõrvale on järgmiseks loogiliseks sammuks kohtutäituri poole pöördumine. Täitemenetluse seadustiku järgi võib täitur arestida pangakonto, töötasu ning vajadusel müüa ka võlgniku vara.

Kahjuks jõutakse täitemenetlusega sageli surnud punkti, kus selgub, et võlgnikul puudub igasugune vara oma kohustuste täitmiseks. Kohtuotsus elatise maksmiseks on, kuid reaalset abi sellest ei ole.

Sellisel juhul võib abi olla perekonnaseaduse (PKS) § 96, mis seab ülalpidamiskohustuse ka vanavanematele. Vanavanemate kohustust tagada piisavad võimalused lapse arenguks rõhutab riigikohus oma 19. oktoobri 2011.a. otsuses nr. 2-07-4965. Last peavad üleval pidama eelkõige lapse vanemad. Juhul, kui vanemad või üks vanem selleks võimeline ei ole, tekib ülalpidamiskohustus asenduskohusena PKS § 106 lg 2 järgi vanavanematel. Lapselapsele elatise maksmine tuleb kõne alla ainult siis, kui vanavanemad on selleks nende varalist seisu arvestades suutelised. Ülalpidamise kohustus tekib üksnes selle vanema vanematel, kes oma ülalpidamiskohustust ei täida.

Elatise nõude esitamine vanavanematele on põhjendatud eelkõige juhul, kui elatist maksma kohustatud vanemal puudub vara ja täitemenetlus ei ole andnud soovitud tulemusi või kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on kohtus elatise nõude rahuldamine keeruline kui mitte võimatu.

Juristid :

Eneli Hoogma