Uue aasta saabudes toimusid õigusmaastikul mitmed muudatused. Üheks oluliseks tööandjaid ja töötajaid puudutavaks muudatuseks on uue töövaidluste lahendamise seaduse jõustumine alates 01.01.2018. Uue seaduse jõustumisega muutus kehtetuks seni töövaidluste lahendamist reguleerinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (lühendatult ITVS).

Töövaidluse lahendamise seadus (lühendatult TvLS) reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda. Uue seaduse jõustumisega suurendati töövaidluskomisjonide õigusi ja võimalusi töövaidluste lahendamisel. Käesolevas artiklis on välja toodud olulisemad muudatused võrreldes varem kehtinud ITVS-iga.

Avalduse või hagi esitamise tähtaeg

Sarnaselt seni kehtinud ITVS-iga tuleb töövaidluste lahendamiseks esitada avaldus kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Uues töövaidluste lahendamise seaduses ei ole aga välja toodud, millise aja jooksul tuleb avaldus esitada. Siiski ei tähenda see, et avalduste esitamine ei ole enam ajaliselt piiratud. Vaidluste esitamise tähtajad on kõik toodud töölepingu seaduses (lühendatult TLS), sealhulgas lisati töölepingu seadusesse § 3¹, mis sätestab: „Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.“ See tähendab, et endiselt kehtib põhimõte, et töösuhtest tulenevaid asjaolusid saab vaidlustada üldjuhul 4 kuu jooksul. Alles jäid ka seni kehtinud erandid. Näiteks ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb töövaidluskomisjonile esitada avaldus või kohtule hagi 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1). Samas töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9).

Avaldusega töövaidluskomisjoni poole pöördumine

Töölepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks on töölepingu pooltel seega õigus valida, kas nad soovivad asja lahendada töövaidluskomisjonis või kohtus. Töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonides on tavaliselt kiirem võrreldes kohtumenetlusega, mistõttu on see tihti osapoolte esmane valik. Seega on oluline pöörata tähelepanu sellele, millistel juhtudel on võimalik tekkinud vaidlust töövaidluskomisjonis lahendada. Uues seaduses on see selgemalt välja toodud. TvLS alusel tehakse vahet individuaalsel ja kollektiivsel töövaidlusel. Individuaalseks töövaidluseks on töötaja ja Eestis registreeritud või Eestis filiaali kaudu tegutseva välisriigi tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus, samuti Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaheline töövaidlus. Kollektiivseks töövaidluseks on TvLS § 2 lg 1 punkti 3 kohaselt kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli.

ITVS nägi ette, et töövaidluskomisjon saab lahendada rahalisi nõudeid, mille suurus ei ületanud 10 000 eurot. Seetõttu oli ITVS kehtimise ajal töövaidluskomisjoni poole rahalise nõudega pöördumine osapoolte jaoks piiratu. Uues seaduses nõuete suuruse ülempiiri sätestatud ei ole, mistõttu võib töövaidluskomisjoni poole pöörduda sõltumata rahalise nõude suurusest.

Uue seaduse jõustumisega on muutunud millise töövaidluskomisjoni poole on osapoole õigus avaldusega pöörduda. ITVS kohaselt võis avalduse esitada töötaja töökohajärgsele töövaidluskomisjonile või kui töötaja töökoht on töölepingus kindlaks määratud mitut maakonda hõlmavas piirkonnas, siis esitati avaldus tööandja asukoha- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile. TvLS alusel osapooltel suurem õigus valida, millisele töövaidluskomisjonile avaldus esitatakse, sealhulgas on lisandunud juurde õigus esitada avaldus töötaja elukohajärgsele töövaidluskomisjonile.

Avalduse läbivaatamise aeg töövaidluskomisjonis

Muutunud on ka töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamise kord. ITVS kohaselt tuli avalduse läbivaatamise üldjuhul 30 päeva jooksul, TvLS kohaselt peab töövaidluskomisjon esitatud avalduse läbi vaatama üldjuhul 45 päevaga, välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine tuleneb objektiivsetest asjaoludest või seaduses sätestatust. Samuti pikendati otsuse teatavaks tegemise tähtaega, mis seni oli 5 tööpäeva alates istungi toimumisest, kuid uue seaduse kohaselt on nüüd 10 tööpäeva alates istungi toimumisest. Pikemate menetlustähtaegade puhul on töövaidluskomisjonil võimalik teha parema kvaliteediga otsuseid võrreldes kiirustades tehtud otsustega.

Kirjalik menetlus

Vaatamata sellele, et läbivaatamise ja otsuse esitamise tähtaega on uues seaduses pikendatud, siis rahaliste nõuete puhul menetlus hoopis kiireneb, kuna ära on muudetud kohustus igal juhul töövaidlus osapoolte juuresolekul ehk istungil lahendada. Nimelt võimaldab TvLS rahaliste nõuete puhul, mille kogusumma ei ületa 6400 eurot, asja poolte nõusolekul lahendada kirjalikus menetluses, kui osapoolte isiklik kohalolu ei ole vajalik. Sellisel juhul vaatab avalduse läbi töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt. Asja kirjalikus menetluses läbivaatamise kohta tehakse määrus, milles märgitakse ära otsuse teatavakstegemise aeg ning täiendavate avalduste ja tõendite esitamise tähtpäev.

Tõendamine

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et TvLS-is on täpsemalt reguleeritud tõenditele ja tõendamisele kehtivaid nõudeid, kusjuures aluseks on võetud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõendamise ja tõendite esitamise põhimõtted. TvLS § 45 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.  Ka dokumentide kättetoimetamisel ja otsuse jõustumise tingimuste puhul võetakse eeskuju tsiviilkohtumenetluse seadusese põhimõtetest. Näiteks otsuse jõustumise eeldus on, et mõlemad osapooled saavad otsuse kätte, ning selleks on töövaidluskomisjonile antud võimalus toimetada otsus osapoolele kätte Ametlike Teadaannete kaudu olukorras, kus tavapärasel viisil kättetoimetamine ei ole õnnestunud.

Kokkulepete saavutamine töövaidluskomisjonis

Töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis on muutunud lihtsamaks ka seetõttu, et kasutusele võeti uus vaidluse lahendamise menetluse liik – lepitusmenetlus. Selle puhul on lepitajaks töövaidluskomisjoni juhataja, kelle eesmärgiks on suunata pooli lepituskokkuleppe sõlmimiseni. Lepitusmenetluse raames on võimalik jõuda lahenduseni lihtsustatult ja lepituse tulemit ei avalikustata. Lepituskokkulepe sõlmitakse 10 päeva jooksul alates avalduse lepitusmenetlusse võtmisest. Kui kokkulepet ei sõlmita, siis loetakse lepitusmenetlus lõppenuks ning pooltel on õigus pöörduda sama töövaidlusasja lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse 30 päeva jooksul alates lepitusmenetluse lõppemises. Töövaidluskomisjoni pöördumisel vaatab töövaidlusasja läbi töövaidluskomisjoni juhataja, kes ei olnud samas asjas lepitajaks.

Lisaks lepitusmenetlusele on töövaidluskomisjonidele antud õigus kinnitada pooltevaheline kompromiss. Pooled saavad töövaidluses kompromissiga lõpetada kuni töövaidluskomisjoni otsuse jõustumiseni. Kompromiss ei tohi olla vastuolus heade kommete või seadusega ning kompromissi peab olema võimalik täita.

Eelnevast võrdlusest on näha, et uus seadus tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi, millele tähelepanu pöörata ja millega arvestada. Lisaks tuleb arvestada, et TsLS sätteid kohaldatakse uutele töövaidlustele, mis on alustatud pärast uue seaduse jõustumist. Töövaidlustele, mille menetlus algas 2017. aastal, kohaldatakse menetluse alustamise ajal kehtinud ITVS sätteid. Seega tuleb olla tähelepanelik ning vajadusel küsida juriidilist abi.

Kersti Puuri

IURING õigusbüroo jurist