Pankrotiõigus ja saneerimine
Pankrotiõigus sätestab reeglid maksejõuetuse puhuks, maksejõuetuse olukorras pankroti väljakuulutamise korra ning edasise pankrotimenetluse tingimused. Pankrotiõigust reguleerib pankrotiseadus.
Õigusbüroo teenused pankrotiõiguse ja saneerimise osas:
- pankrotihoiatuste ja pankrotiavalduste koostamine,
- saneerimisavalduste koostamine,
- võlausaldajate ja võlgnike nõustamine saneerimise, võlgade ümberkujundamise ja pankroti teemadel, kohtus esindamine
Tasuta nõuanded pankrotiõiguses ja saneerimises. Jurist vastab:
Pankrotiõigus eristab makseraskusi ja maksejõuetust. Makseraskuste ületamiseks on ette nähtud saneerimismenetlus ja maksejõuetuse korral pankrotimenetlus.
Saneerida saab üksnes eraõiguslikku juriidilist isikut. Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (saneerimisseadus § 2).
Makseraskustes füüsilise isiku jaoks on Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus, mille eesmärk on eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Kohtule tuleb esitada seaduses toodud nõuetele ja vormile vastav võlgade ümberkujundamise avaldus (§ 10-13). Oluline on arvestada, et pandiga tagatud nõude (nt. korterile on seatud hüpoteek) võib ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub (§ 24 lg. 6).
Pankrotiseadus reguleerib nii äriühingu kui füüsilise isiku pankrotimenetlust. Pankrot kuulutatakse välja kas võlgniku enda pankrotiavalduse või võlausaldaja pankrotiavalduse alusel. Pankrotimenetluse viib läbi pankrotihaldur, kelle määrab kohus.
Küsimus: Millal on võimalik esitada võlgniku osas pankrotiavaldus?
Õigusbüroo juristi vastus (T.Raudmägi): Pankrotiavalduse eelduseks on selge nõue alates alltoodud summast ja teatud toimingud enne pankrotiavalduse esitamist.
Võlausaldaja peab tõendama nõude olemasolu. Pankrotiavalduse saab esitada võlglasest osaühingu suhtes, kui võlg ületab 2500 eurot ja aktsiaseltsi puhul, kui võlg ületab 12 500 eurot.
Pankrotiavalduse esitamise eelduseks on üldreeglina ka eelnev pankrotihoiatus. Kui võlgnik ei ole täitnud oma kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, võlausaldaja on võlgnikule esitanud kirjaliku pankrotihoiatuse ja võlg ei ole seejärel tasutud 10 päeva jooksul, on võlausaldajal õigus esitada pankrotiavaldus kohtule. Võlausaldaja pankrotiavalduselt tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot.
Küsimus: Kuidas on võimalik saada informatsiooni pankrotimenetluse käigu kohta?
Õigusbüroo juristi vastus (T.Raudmägi): Pankrotiseaduse järgi viib pankrotimenetluse läbi kohtu poolt määratud ja võlausaldajate poolt kinnitatud pankrotihaldur. Pankrotihaldur peab läbi viima seaduses sätestatud juhtudel võlausaldajate üldkoolekud, mille kohta avaldatakse informatsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajal on õigus saada informatsiooni võlausaldajate üldkoosolekul, samuti tutvuda pankrotihaldurile esitatud nõudeavaldustega teha järelpärimisi pankrotihaldurile.
Küsi infot!