Osaühingu tegevust on äriseadustiku alusel võimalik lõpetada mitmel viisil: vabatahtliku lõpetamise kaudu, mis otsustatakse osanike otsusega ning sundlõpetamise kaudu, mis otsustatakse kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse raugemise tulemusena.
Osaühingu lõpetamise otsus
Osaühingu tegevuse vabatahtlikult lõpetamiseks ja likvideerimise alustamiseks peavad osanikud vastu võtma lõpetamisotsuse. Otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Osaühingu lõpetamise otsuses otsustatakse osaühingu tegevuse lõpetamine, likvideerimise alustamine ning määratakse likvideerijad. Tavapäraselt määratakse osaühingu likvideerijateks senised juhatuse liikmed, seejuures tuleb arvestada, et äriseadustiku kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis.
Likvideerimismenetlus
Osaühingu lõpetamisel toimub likvideerimismenetlus. Lõpetamisotsuse kandmiseks äriregistrisse peab osaühingu juhatus esitama avalduse. Avaldusele lisatakse osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll. Kui osanikud võtsid otsuse vastu ilma koosolekut kokku kutsumata, siis on vaja avaldusele lisada ka hääletamisprotokoll. Äriregistris kannete tegemisele järgnevalt peavad likvideerijad viivitamatult avaldama teate osaühingu likvideerimismenetlusest Ametlikes Teadaannetes, milles kutsutakse võlausaldajaid esitama oma nõuded osaühingu vastu nelja kuu jooksul teate avaldamisest. Teadaolevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.
Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Esimeste likvideerijate äriregistrisse kandmiseks esitab avalduse juhatus. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise äriregistrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad.
Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani, mis tuleb tutvumiseks esitada kõigile osanikele. Allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kuni vara jagamise alustamiseni võivad osanikud veel otsustada osaühingu tegevuse jätkamise või osaühingu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise.
Osaühingu kustutamise avaldus
Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avalduse esitamise eeltingimuseks on, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Avaldusele tuleb lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Osaühingu kustutamise kandega on ühingu tegevus lõppenud ja enam ühtegi tehingut teha ei saa.
Jurist Ann Tarkin