Osanike koosoleku kokkukutsumise kord

Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus.

Koosoleku kokkukutsumise teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks (1) nädal enne koosoleku toimumist. Seega tuleb arvestada täiendavalt ka posti liikumise aega.

Osanike koosoleku kutse

Koosoleku teates tuleb ära näidata koosoleku päevakord. Korralisel koosolekul on selleks tavapäraselt majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jagamine, vajadusel audiitori ametiaja pikendamine ja juhatuse valimine.

Sel aastal soovitame lisada päevakorda ka europõhisele osakapitalile ülemineku ja osakapitali vähim võimalik vähendamine/suurendamine ning eeltooduga seoses põhikirja muutmine.

Koosoleku kokkukutsuja koostab iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Otsuste eelnõudega peab olema võimalik tutvuda vähemalt koosolekust teatamisest kuni osanike koosoleku toimumise
päevani.

Osanike koosoleku kvoorum

Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle 50% osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.

Osanik võib osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu (kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volikirja alusel). Osanike koosoleku korraldamise kulud kannab osaühing.

Osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise viis, samuti osanike esindajate nimed. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul füüsiliselt kohal olev osanik või tema esindaja.

Reeglina on osanike otsus on vastu võetud, kui  poolt on vähemalt üle 50%  koosolekul esindatud häältest. See tähendab, kui kohal on näiteks 80 % osadega esindatud häältest, saab otsuse vastu võtta, kui kokku on otsuse poolt üle 40% osanikest. Samas tuleb vaadata ka põhikirjas ja seaduses ette nähtud  hääletamise kvoorumeid, mis teatud otsuste korral võivad olla kõrgemad ( nt osakapitali muutmine, põhikirja muutmine).

Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Vastasel juhul on koosolekul tehtud otsused tühised. Erand on ette nähtud juhul, kui koosolekul osalevad kõik osanikud või puuduv osanik kiidab otsuse hiljem heaks.

Jurist : Tiia Raudmägi