Õigusbüroo ja advokaadibüroo

Nii mõnigi kord on kliendid küsinud, mis vahe on õigusbürool ja advokaadibürool?

Sisuliselt pakuvad mõlemad sama teenust: õigusnõustamine ja õigusabi erinevates valdkondades, kohtus esindamine, dokumentide koostamine.

Jurist on Eestis isik, kes on omandanud õigushariduse kõrgkoolis. Kohtus võib olla poole (hageja või kostja) lepinguliseks esindajaks jurist, kes on õiguse õppesuunal omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi. Eestis on juristide kutseorganisatsiooniks Eesti Juristide Liit.

Advokaadi tegevust reguleerib täiendavalt advokatuuriseadus. Advokaat on õigushariduse omandanud isik (jurist), kes on esitanud avalduse Eesti Advokatuuri liikmeks astumiseks ja sooritanud advokaadieksami. Advokatuuri liikmed on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid (koondnimetus advokaadid). Seadus annab õiguse teatud toiminguid teha ainult vandeadvokaadile, näiteks esindada klienti Riigikohtus kassatsioonimenetluses. Üldreeglina on advokaatide tasumäärad juristide omast kõrgemad.

Igapäevase õigusabi osas saab edukalt abiks olla jurist / õigusbüroo.

Väga keeruliste äriühingutega seotud tehingute puhul on suurte advokaadibüroode kompetents laiem, sest suurematesse advokaadibüroodesse kuulub 10-20 advokaati ja nad on spetsialiseerunud erinevatele valdkondadele.

Õigusbürood on tavaliselt väiksemad (sageli 1-5 juristi) , samas on nende eeliseks personaalsem kliendisuhe ning soodsamad tasud. Soovitame kliendil eelnevalt juristi poole pöördudes uurida, millises ülikoolis on ta kõrghariduse omandanud (tunnustatuim juristide seas on Tartu Ülikool ja TÜ Õigusinstituut) ja millist kogemust omab juristina praktiseerides (s.h. kas ta on tegelenud valdkonnaga, milles klient vajab abi).

IURING õigusbüroo omab pikaajalist kogemust IT-valdkonnas, erinevate lepingute koostamisel, tööõiguse, äriõiguse, pankrotiõiguse valdkonnas ja muudes teemades, mille kohta oleme avaldanud informatsiooni oma kodulehel.

 Jurist Tiia Raudmägi