IURING õigusbüroo osutab õigusabi  kindlustusega tekkinud kindlustusvaidluste lahendamisel.

Kindlustuslepingu sisu

Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

Kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis).

Kindlustatud võib olla nii  vara, isikukahju  ( õnnetusjuhtumikindlustus, elukindlustus), teatud teenuste osutamisega seotud riskid (nt veosekindlustus, ametikindlustus)  kui ka vastutus (vastutuskindlustus).

Kindlustusjuhtumi menetlus ja aegumine

Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. Kui kindlustusandjal tekib kindlustusvõtja teatamiskohutuse järgimata jätmise tõttu kahju, võib kindlustusandja selle ulatuses täitmise kohustust vähendada.

Kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlustusandja täitmise ulatuse  kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisel.

Kui kindlustusandja poolt hüvitatava kahju kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid ei ole lõpetatud ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist, võib kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi kindlakstegemise korral nõuda kindlustusandjalt hüvitise maksmist ulatuses, mida kindlustusandja vastavalt asjaoludele peaks minimaalselt maksma.

Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat (VÕS § 475). Kui kindlustusvõtja on samas esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustushüvitise saamiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale taotluse rahuldamata jätmisest,  peab kindlustusvõtja esitama hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul vastavast teatest.

Kindlustusandja poolt kindlustushüvitise tagasinõudeõigus (regressinõue)

Väga oluline on teada sellisest võimalusest nagu kindlustusandja regressiõigus. Kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (VÕS § 492).  See tähendab seda, et kui on tuvastatav konkreetse kindlustusjuhtumi põhjustanud kolmas isik, siis saab esitada kindlustusandja talle tasutud kindlustushüvitise ulatuses  kahjunõude ( nt veeuputuse põhjustanud korteriomanikule).

Seega parim on õnnetuse toimumise korral ise naabriga kohe kahju hüvitamises kokku leppida  (nt teete ise vajaliku remondi, mis on oluliselt odavam kui pärast hüvitada ehitusettevõttepoolt tehtud remonti kindlustusandja kahjunõude alusel) või  omada ka ise vastutuskindlustust. Viimasel juhul  hüvitab  kindlustusandja kahjunõue esitamise korral kahju see kindlustusandja, kelle juures kahju põhjustanud isiku vastutus kindlustatud on.

Kindlustusvaidlused  kohtupraktikas:

• Korteris toimus tulekahju. Naaberkorterid korteriomanikele kahjunõuet ei esitanud. Ligi aasta hiljem sai korteriomanik nõudekirja kindlustusseltsilt, kus regressi korras kindlustusselts nõudis kõrvalkorterile tekitatud kahju hüvitamist. Korteriomanikul tuli kahju hüvitada.
• Korteris toimus veeõnnetus ja alumine korter sai veekahjusid. Alumisel korteril oli tehtud korteri ja vara osas  kindlustus ja kindlustusandja hüvitas veeuputusest tingitud remondikulud. Seejärel esitas kindlustusselts nõude  ülemise korteri korteriomaniku vastu ja vastavalt seadusele korteriomanik vastutas tekkinud kahju eest. Vastavalt kehtinud korteriomandiseadusele, kui korteriomanik oli KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit kahjustanud ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav.
• Korterelamus toimus tulekahju. Kindlustusselts maksis naaberkorteritele kindlustushüvitise ja esitas  nõude nii korteriühistu kui ka korteriomaniku vastu, kelle korterist sai tulekahju elektririkke tõttu alguse.  Kohus leidis, et korteriühistu ei vastuta tekkinud kahju eest, kuna  tulekahju põhjuseks oli  konkreetse korteri  Elektriseadmete ja elektrijuhtmestiku ohutuse eest vastutab korteriomanik. Vastava korteriomanik vaidles tekkindu kahjule vastu, kuna  kindlustusandja esitatud tõenditest ei olnud  aru saada, millised konkreetsed  tööd tehti ja kas konkreetseid töid oli vaja  teha just vaidlusaluse  tulekahju tagajärgede likvideerimiseks. Eksperthinnangu järgi oleks piisanud  suitsu-ja tahmakahjustuste puhastamisest (Riigikohtu otsus  nr 2-16-8344).