Facebookis ja muudes sotsiaalvõrgustikes postitamine ja nende postituste kommenteerimine on saanud elu lahutamatuks osaks. Mis saab aga siis, kui keegi leiab, et mõne sellise Facebooki postitusega on kahjustatud tema mainet või teda laimatud?
Eestis on sotsiaalmeedias avaldamist puudutavate kohtuvaidluste hulk vähene, kuid mõned kohtuotsused selles valdkonnas siiski on. Huvipakkuv on Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi poolt 8. märtsil 2018 tehtud otsus asjas 2-16-8916/41, millele keskendun käesolevas artiklis.
Vaidlus väidetava toidumürgistuse kajastamise üle
Vaidluse asjaolud olid järgmised:
Hageja tegutseb toitlustamist pakkuva ettevõttena.
Kostja avaldas märtsis 2016 Facebook grupis nimega Märgatud Võru’s kaks postitust, milles teatas, et hagejale kuuluvas peosaalis veidi varem toimunud üritusel said vähemalt 10 inimest toidumürgistuse.
Postitusi jagasid ja neid kommenteerisid paljud inimesed. Hiljem selgus, et toidumürgistuse esinemist ei ole võimalik üheselt tuvastada. Kostja tegi täiendavalt ka vastava postituse.
Maakohus leidis, et kostja poolt avaldatud andmed, et ta sai 27.02.2016 Võrumaa Toidukeskusest toidumürgistuse, ei ole leidnud meditsiinilist tõendamist ja tegemist on ebaõige faktiväitega VÕS § 1047 lähtudes.
Kes on teabe avaldaja?
Kohus leidis, et Facebooki grupis avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ja 1047 tähenduses.
Kohtu hinnangul on teabe avaldajaks, kelle vastu saab kohtusse nõudega pöörduda, nii postituse avaldanud isik kui ka Facebooki grupi haldaja.
Hagejal kui kannatanul on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab.
Hagi ei rahuldatud
Kohus siiski hagi ei rahuldatud ja seda põhjusel, et kostja reageeris kohtuvälisele nõudele mõistliku aja jooksul ja lükkas ise faktiväite ümber, tehes uue postituse.
Hageja maakohtuga ei nõustunud ning esitas apellatsiooni, milles nõudis, et kostja kõrvaldaks algse postituse, lükkaks selle ka ümber samas Facebooki grupis ning avaldaks enda kulul kohtuotsuse väljaandes Võrumaa Teataja.
Ringkonnakohus apellatsiooni ei rahuldanud ja maakohtu otsuse resolutsiooni ei muutnud, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi.
Kumb on prioriteetne – ettevõtte maine või tarbija tervis?
Siin leidis kohus, et oma kogumis väljendab postituse sisu toidumürgistuse esinemise kahtlusi ning sellisena ei ole iseenesest tegemist ebaõigete andmetega. Lugedes kogu postituse teksti tervikuna ja mitte üksnes üksikuid lauseid eraldi võetuna, on mõistliku lugeja jaoks arusaadav, et kostja kahtlustas endal ja teistel sugulastel toidumürgistuse olemasolu, kuid lõplikku selgust selles osas ei saavutatud. Hageja on küll esile toonud enda pikaajalise (15 aastat) tegutsemise Eesti turul toitlustust pakkuva ettevõttena ning oma hea maine olulisuse, kuid ringkonnakohtu arvates ei saa jätta tähelepanuta ka kostja kui tarbija huve – saada kvaliteetset toitlustust, mis seondub otseselt ka inimeste tervise kaitsega. Pealegi ei ole toidumürgistuse esinemine välistatud.
Facebooki postituse kõrvaldamine – vajalik või mitte?
Samuti ei olnud kohus nõus, et kostja algne postitus tuleks kõrvaldada, kuna see olevat ebapiisava sõnastusega.
Tegemist on teksti üksnes grammatilise tõlgendamisega, mida ei saa suhtlusvõrgustiku puhul pidada asjakohaseks.
Kõik kostja poolt avaldamiseks edastatud postitused (03.03. algne postitus, 07.03. täiendav postitus ja 18.03.2016 täpsustus) kogumis väljendavad ühetaoliselt, et kostjal jt sünnipäevapeol osalejatel esines üheaegselt sarnaste sümptomitega tervisehäireid, mille põhjal oli alust kahtlustada toidumürgistust.
18.03.2016 teates on sõnaselgelt kinnitatud, et toidumürgistus ei leidnud meditsiinilist tõestust.
Ringkonnakohus jäi seisukohale, et kahtluste tekkimine ei ole väärinfo, mille ümberlükkamist oleks hagejal alust kostjalt nõuda. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust ka asjaolu, kas algne postitus ja sellele järgnenud postitus on endiselt internetis kättesaadavad või sealt eemaldatud. Hagejal puudub alus nõuda kostjalt postituste eemaldamist, samuti ajalehes otsuse ära trükkimist.
Kokkuvõte
Juhul, kui Facebookis avaldatakse samal teemal mitu postitust, ei ole enam tegemist paljalt ühe faktiväitega. Nii tekib väidete kogum (tekst tervikuna), mille hindamisel tuleb arvestada konteksti.
Kohtu arvates tuleb antud kaasuses lähtuda avalikust huvist ehk tarbijate õigusest avaldada põhjendatud viisil oma kahtlusi.
Alati on oluline ka konkreetse postituse sõnastus. Laim, sõimamine ja valede faktiväidete esitamine võib kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse, s.h. mittevaralise kahju hüvitamise isiku au teotamise eest.
Ero Liivik
IURING õigusbüroo jurist