Enne kohtusse pöördumist tasuks kaaluda võimalust lahendada kindlustusvaidlus läbi lepitusmenetluse. Lepitus kindlustusvaidluses on võimalik kaasates erapooletu kindlustuslepitaja.

11. aprillist 2011.a. alustas Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegevust kindlustuslepitusorgan. Sisuliselt on tegemist võimalusega lahendada kindlustusvaidlus kohtusse minemata kaasates erapooletu lepitaja.

Kindlustuslepitaja on kindlustusvaldkonna spetsialist, kes teeb vaidluse asjaolusid hinnates omapoolse kompromissettepaneku, millega pooled võivad nõustuda sõlmides kirjaliku kokkuleppe. Kui vaidluses kompromissi ei saavutata, siis võib edasi pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.

Nimetatud lepitusmenetlus on kliendile tasuta (mis on oluline eelis kohtusse pöördumise ees), seetõttu tasuks vaidluse korral seda võimalust enne kohtusse pöördumist kindlasti kaaluda.

Oluline on silmas pidada, et enne lepitusorganile avalduse esitamist peab olema esitatud nõue kindlustusandjale ning kindlustusandja peab olema omakorda nõudele vastanud või vastamata jätnud. Näiteks saades kahju hüvitamisest keeldumise otsuse peab selle vaidlustama otsuse teinud kindlustusandja poole kirjalikult pöördudes. Alles siis, kui
kindlustusandja on sellele kliendi pretensioonile vastanud või vastamata jätnud, võib pöörduda avaldusega kindlustuslepitusorgani poole.

Kui klient soovib lepitusmenetluses kasutada esindajat (näiteks juristi), siis jääb esindaja kulu siiski kliendi enda kanda. IURING õigusbüroo abistab oma kliente nii pretensioonkirja koostamises kindlustusandjale kui ka esindamisega seoses lepitusorganisse pöördumisel.