Käsundusleping, töövõtuleping ja tööleping on kõik võlaõiguslikud lepingud.  Käesolev artikkel annab ülevaate, mis eristab töölepingut käsundus- ja töövõtulepingust ning mida tuleks nii töötajal kui tööandjal lepingut sõlmides tähele panna.

Lepingu sisu

Käsunduslepingu alusel kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundisaaja) teenuseid ning käsundiandja peab maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundisuhet iseloomustab käsundisaaja suurem iseseisvus käsundi täitmisel, teisisõnu käsundisaaja ei allu käsundiandja vahetule kontrollile ning tegutseb omal riisikol. Käsundisuhe on suunatud töö (käsundi) täitmisele, samas kui töösuhtes on oluline ka tööprotsess.

Töövõtulepingu alusel kohustab töövõtja valmistama või saavutama kokkulepitud tulemuse ning tellija kohustub selle eest maksma. Töövõtja saab olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Erinevalt kahest teisest siinkirjeldatud lepingust ei ole töövõtulepingu puhul oluline, et töövõtja täidaks kohustuse isiklikult.

Töölepingu tunnusteks on töö tegemine isiklikult töötaja poolt, töötaja allumine tööandja juhistele ja kontrollile, sh on tööandja määranud töö tegemise aja, koha ja viisi. Töösuhte näol on tegu alati tasulise lepinguga, st töötaja peab saama töötasuna vähemalt kehtestatud miinimumtasu (hetkel täistööaja korral 390 eurot kuus). Lisaks seadusest tulenevale alampalgale, on töötaja kaitseks erinevad töö-ja puhkeaja nõuded ning lisatasu öötöö ja ületunnitöö puhul.

Eelkõige eristabki töölepingut teistest võlaõiguslikest lepingutest, sh käsundus- ja töövõtulepingust, töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr. See tähendab, et vaidluse korral tuleks hinnata, millisel määral on töötaja oma töö planeerimisel ja tegemisel iseseisev.

Lepingu vorm

Töölepingut ja võlaõiguslikku suhet eristab ka lepingu vorm. Kui töölepingu puhul näeb seadus ette kirjaliku vormi (va töölepingu osas, mis kestab kuni kaks nädalat), siis võlaõigusseadus võimaldab lepingupooltele lepingu sõlmimisel vormivabadust. See tähendab, et pooled saavad lepingu sõlmida mistahes vormis, kui seadusega ei ole eraldi vorminõuet sätestatud.

Mis juhtub, kui tööleping on siiski sõlmitud vorminõuet järgimata? Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust (Riigikohtu lahendid nr. 3-2-1-117-11, 3-2-1-6-08). See kehtib ka töölepingu muutmise kokkulepetele. Pidades silmas võimalikke vaidlusi lepingu tingimuste osas, oleks siiski hea, kui lepingupooled hoiduks suulistest kokkulepetest ja lepingutest.

Siinkohal tasuks korrata, et alates 1.juulist 2014 tuleb töötajad kanda töötamise registrisse. Töötaja registreerib kohustatud isik ehk tööandja.

Tasu

Töösuhtes on iseloomulik, et töötajale makstakse töötasu perioodiliste maksetena. Töölepingu seadusest tulenevalt kord kuus, kuid pooled võivad kokku leppida ka lühemas tähtajas. Lisaks makstakse keskmist töötasu töötajale ka siis, kui tööd ei anta töötajast mittetuleneval põhjusel.

Käsunduslepingu puhul toimub tasu maksmine enamasti pärast käsundi täitmist, aga käsundisaajale võib maksta tasu ka määratud ajavahemike järgi.

Töövõtu puhul makstakse tasu reeglina siis, kui töö on üle antud. Tellija ei ole kohustatud töö eest enne tasuma, kui tal on olnud võimalus see üle vaadata.

Õiguskaitsevahendid

Samuti on käsundus- ja töövõtulepingu puhul tellijal võimalik kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid. Näiteks, kui tellija saab nõuetele mittevastava töö, siis võib ta keelduda tasu maksmisest. Töölepingu korral tuleb tööandjal siiski töötasu maksta, ent töötajalt on õigus nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduses ja töölepingu seaduses toodud tingimusi arvestades (TLS § 74).

Töölepingu alusel töötamine tagab töötajale erinevad sotsiaalsed garantiid, mis võlaõiguslike lepingute puhul võivad sootuks puududa või on tagatud väiksemal määral.

Praktikas tuleb sageli ette olukordi, kus pooled on sõlminud lepingu, mis kannab käsunduslepingu nime, ent oma tunnustelt vastab leping töölepingule. Sellisel juhul lähtub töövaidluskomisjon või kohus lepingu sisust, mitte selle pealkirjast ning pooltevaheline lepinguline suhe loetakse töövaidluskomisjoni  või kohtuotsuse alusel töösuhteks. Töölepingu kasuks tõlgendatakse ka olukorda, kus pole üheselt selge, kas tegu on töölepinguga või muu tsiviilõigusliku lepinguga.

Kersti Sügis

Jurist