Juhtimisteenuse lepingute kohtupraktika
Juhtimisteenuse lepingute kasutamisel tegi Riigikohus 11.09.2015 olulise lahendi (kohtuasi nr. 3-3-1-25-15).
Tekib küsimus, kas tulevikus saab kasutada osaühingut teenustasude maksmisel juhatuse liikmetele.
Riigikohtu otsuse alusel on maksuhalduril õigus lugeda äriühingu ja juhtkonna liikme osaühingu vahelise teenuse osutamise lepingu kas juhatuse liikme lepinguks või töölepinguks. Sellise võimaluse annavad maksukorralduse seaduse §-d 83 ja 84. Maksuhalduril on sellekohane tehingu ümberkvalifitseerimise õigus siis, kui maksuhaldur tõendab, et äriühingu ja osaühingu vaheline teenuse osutamise leping on näilik. Antud kaasuses oli maksuhalduril seda võimalik tõendada, sest juhtkonna liikmetega olid alguses sõlmitud töölepingud, seejärel olid nad valitud juhatusse ja viimasena sõlmitud konsultatsioonilepingud. Tõendid viitasid, et lepingupooled jätkasid varem kehtinud töölepingutest tulenevate kohustuste täitmist.
Juhtimisteenuse lepingu kriteeriumid
Reaalne juhtimisteenus või muu käsunduslepingu alusel osutatav teenuse osutamine eeldab, et teenuse osutaja kasutab teenuse osutamiseks oma töövahendeid (auto, arvuti), ta ei tööta kindal tööajal tellija kontoris, esitab tehtud tööde osas aruandlust ja tasu sõltub tehtud töö mahust. Seega on töö- ja käsunduslepingute eristamiseks ja majandusliku sisu tõestamiseks olulised erinevad detailid.
Kindlasti ei soovita sõlmida lepinguid selliselt, kus sama isik saab sama töö eest osa tasu töölepingu alusel ja osa konsultatsioonilepingu alusel OÜ kaudu. Sellisel juhul on maksuametil lihtsam tõendada, et tegelikult saadi kogu tasu töösuhtest.
Juhtimisteenuse võimalikkus
Kohtupraktika asub erinevatel seisukohtadel, millist juhtimist on võimalik juhtimisteenuse lepinguga edasi delegeerida, kuna konkreetne pädevus on ikkagi juhatusse või nõukogusse valitud isikul. Seadus näeb ette, et juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule (TsÜS § 31 lg 3).
Samuti tuleks vältida identse sisuga lepingute sõlmimist erinevate osaühingutega, mis suurendab tõenäosust, et tegu on näiliku tehinguga. Mõistlik on lepingutes ikkagi jagada erinevad ülesanded- nt. projektijuhtimise teenus, müügijuhtimise teenus vms.
Tiia Raudmägi
IURING õigusbüroo juhataja/ jurist