Juhatuse liikme kohustused
Juhatuse liikme kohustused on sätestatud erinevates seadustes, kuid kohustused võivad tuleneda ka äriühingu ja juhatuse liikme vahel sõlmitud lepingust ning äriühingu põhikirjast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 alusel on juriidilise isiku juhtorgani liikmel kohustus seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täita oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne. Kohustustega kaasneb vastutus ning äriühingu juhatuse liikme vastutuse peamised kaks liiki on: tsiviilõiguslik ja karistusõiguslik vastutus. Käesolev artikkel käsitleb lühidalt äriühingu juhatuse liikme tsiviilõiguslikku vastutust.
Korraliku ettevõtja hoolsus
Juhatuse liikme vastutuse tekkimise aluseks võib olla nii seadus kui leping. Äriseadustik sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtuasjas 2-11-4036 on kohus selgitanud, et juriidilise isiku juhtorgani liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liikme kohustuseks on toimida parimal viisil ja heas usus juriidilise isiku huvides. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Individuaalne vastutus tekib siis, kui juhtorgani liikmete kohused on nende vahel jaotatud (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr. 2-11-4036). Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sellest tulenevalt lasub juhatuse liikmel kohustus vastutusest vabanemiseks tõendamise kohustus, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi.
Kahju hüvitamine
Juhatuse liikme vastutuse raames kahju hüvitamist äriühingule võib nõuda ka äriühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada äriühingu vara arvel, eeldusel et juhatuse liige on kohustuse rikkumisega tekitanud äriühingule kahju. Oluline on teada, et võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nõue esitada ka juhul, kui äriühing on nõudest loobunud või sõlminud temaga kompromisslepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. Äriseadustiku alusel on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui äriühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaegu. Kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema rikkumise toimepanemisest, mitte rikkumisest teadasaamisest (Riigikohtu lahend 3-2-1-191-12).
Jurist : Grete Raagmets
