Äriseadustik näeb ette, et mõjuval põhjusel saab nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist ja määramist kohtu poolt.  Vastavalt ÄS § 184 lg 5  võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 10%  osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt.

Ühtlasi saab kohus mõjuval põhjusel  väljalangenud juhatuse liikme asemele määrata uue liikme kas nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt.

Küllaltki tihti luuakse Eestis osaühinguid, milles jaotub osalus kahe partneri vahel võrdselt (50%-50%), kes mõlemad kuuluvad ka juhatusse. Kui osanike vahel tekivad erimeelsused, puhkevad kiirelt tülid ning patiseis ei võimalda neid efektiivselt lahendada. Vaidlus võib puudutada ka juhatuse liikmeid. Kui osad jaotuvad võrdselt, ei saa kumbki osanik muuta juhatust, kui teine osanik sellega ei nõustu.

18. detsembril 2019 langetas Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuse 2-17-10474 juhatuse liikme tagasikutsumise ja uue juhatuse liikme määramise vaidluses.

Osanike vaidluse asjaolud

Nimetatud vaidluses said hagejad osaühingu osanikeks 2013. aastal pärimise teel (50% osalust).

Hagejad esitasid kohtule hagile põhjusel, et senine osaühingu juhatuse liige (kostja II) ei ole neid osaühingu tegevusse kaasanud, ei ole kutsunud kokku osanike koosolekuid, kuid on osanike teadmata ja nõusolekuta võõrandanud kokku 18 kinnisasjas ehk suurema osa OÜ kinnisvarast.

Hagejad leidsid, et juhatuse liige on rikkunud lojaalsus- ja hoolsuskohustust ning tegutsenud huvide konfliktis. Hagejad palusid maakohtul kostja II juhatusest tagasi kutsuda ning määrata osaühingule uus juhatuse liige. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Asja käik kohtutes

Harju Maakohus jättis 9. novembri 2018. a otsusega rahuldamata hagejate nõude kutsuda kostja II osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasi, kuid rahuldas uue juhatuse liikme määramise avalduse ja määras uue juhatuse liikme, märkides, et tema volitused kestavad kuni ajani, mil osanikud valivad uue juhatuse liikme. Kohus määras, et OÜ juhatuse liikmetel on kuni ajani, mil osanikud valivad uue juhatuse liikme, kõigi tehingute tegemisel ühine esindusõigus, välja arvatud selliste tehingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa 1000 eurot. Ühine esindusõigus tuleb kanda äriregistrisse.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11. juuni 2019. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis kostja II tagasi kutsumata, samuti osas, millega maakohus määras juhatuse liikmetele ühise esindusõiguse. Pooled kaebasid edasi. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja tagasi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Juhatuse liikme saab tagasi kutsuda kohtu kaudu

Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 5 annab vähemusosanikule ja ka patiseisus 50% suurust osalust omavale osanikule osaühingus võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil ei ole tagasikutsumiseks vajalikku häälteenamust. ÄS § 184 lg 5 alusel esitatav juhatuse liikme tagasikutsumise hagi on osaühingu kaitseks kohaldatav õiguskaitsevahend olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline ühingut juhtima, kuid teda ei ole mingil põhjusel võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda.

Tagasikutsumiseks peab olema mõjuv põhjus

 Pooled vaidlesid selle üle, mida pidada osaühingu juhatuse liikme tagasikutsumist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks ja kas antud kaasuses oli mõne sellise asjaolu esinemine tuvastatud.

Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks äriseadustiku sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619-634). Seega on juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumiseks vajaliku mõjuva põhjuse sisustamisel võimalik lähtuda kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise põhimõtetest, arvestades juhatuse liikme ja osaühingu vahelise õigussuhte erisusi.

Kolleegiumi arvates oli juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumist õigustav mõjuv põhjus eelkõige tema kohustuste rikkumine, mis on sedavõrd oluline, et osaühingult ei saa mõistlikult eeldada, et ta taluks selle isiku edasist juhatuse liikmeks olekut.

Kohustuste rikkumine, mis õigustab juhatuse liikme tagasikutsumist, ei pea tingimata olema korduv või kestev ja võib olla ka ühekordne, kui see on äärmiselt raske ja osaühingut kahjustav.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka muu asjaolu, mis objektiivselt ja pärast osaühingu huvide kaalumist näitab, et kõnealune isik ei tohiks juhatuse liikmena jätkata (nt raske haigus, millest tulenevalt juhatuse liige ei suuda ühingut juhtida).

Osanike erimeelsused  ei ole piisav põhjus

Kolleegium nõustus sellega, et ÄS § 184 lg 5 kohaldamiseks peab juhatuse liige olema olulisel määral tegutsenud osaühingu huvide vastaselt, kuid ei nõustunud sellega, et juhatuse liikme tagasikutsumiseks annaks alust see, kui osanike koostöö on muutunud võimatuks.

Osanike koostöö võib muu hulgas olla üks asjaolusid, mida mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel kaalutakse, kuid esiplaanil peavad siiski olema osaühingu kui terviku huvid. Osanike ületamatute erimeelsustega ei saa juhatuse liikme tagasikutsumist põhjendada.

ÄS § 184 lg 5 alusel esitatav juhatuse liikme tagasikutsumise hagi ei ole vähemusosanike ega ka patiseisus oleva osaühingu 50% suuruse osalusega osanike õiguskaitsevahend ühingu üle kontrolli saavutamiseks, vaid osaühingu kaitseks kohaldatav õiguskaitsevahend olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline ühingut juhtima, kuid teda ei ole mingil põhjusel võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda.

Kokkuvõte

Riigikohtu lahendi kohaselt ei ole juhatuse liikme tagasikutsumise nõue osanike omavaheliste või osaniku ja juhatuse liikme vaheliste erimeelsuste lahendamise abinõu, vaid osaühingu kaitseks kohtusse esitatav nõue. Tagasikutsumise põhjendatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada osaühingu huvi säilitada tegevuse stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning kaitsta selliselt ka osaühingu võlausaldajate ja teiste huvigruppide (töötajad, lepingupartnerid jt) huve.

Ero Liivik

Tiia Raudmägi

IURING õigusbüroo juristid