Juhatuse liikme leping tuleb sõlmida isikuga, kes on valitud äriühingu juhatuse liikmeks.  Juhatuse esmaseks ülesandeks on äriühingu esindajana äriühingut juhtida ja esindada.

Juhatuse  liikme valimine

Juhatuse liige valitakse ametisse osanike koosoleku või aktsiaseltsi puhul nõukogu otsuse alusel pärast juhatuse liikme poolt valimiseks nõusoleku andmist ning tema ametisse valimine ei sõltu lepingu sõlmimisest. Seega kui juhatuse liikmega kirjalikku lepingut ei sõlmita, siis kehtivad juhatuse liikme suhtes äriseadustikust tulenevad tingimused.

Põhilisi juhatuse liikme õigusi ja kohustusi reguleerib äriseadustik § 180-187, kuid täpsemad ülesanded, lepingu lõpetamise tingimused jms tuleb pooltel täiendavalt kokku leppida. Kuna suuliste kokkulepete tõendamine võib hiljem osutuda keeruliseks, soovitame sõlmida juhatuse liikme lepingu kirjalikult.

Juhatuse liikme lepingu sõlmimisel tuleb äriühingu esindaja määrata  vastavalt kas osanike  või nõukogu otsusega, samuti määrata vastavas otsuses kindlaks juhatuse liikme lepingu põhitingimused (eelkõige töötasu, ametiaeg, hüvitised).

Juhatuse liikme leping kui käsundusleping

Juhatuse liikme lepingu näol ei ole tegemist eriliigilise lepinguga, vaid see on oma olemuselt võlaõiguslik leping, mille suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduses toodud käsunduslepingu tingimusi, võttes arvesse ka juhatuse liikme kohta käivaid äriseadustiku sätteid.

Töölepingu seaduse § 1 lg 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. See tähendab, et juhatuse liige ei saa oma ülesandeid ettevõttes täita töölepingu alusel ning juhatuse liikmele ei kohaldu automaatselt töölepingu seaduses töötajatele ette nähtud õigused nagu õigus puhkusele, kindel töö- ja puhkeaja korraldus ning õigus vähemalt kindlas ulatuses töötasule.

Juhatuse liikme lepingu tingimused

Kui juhatuse liige soovib saada töötasu või puhkust, siis konkreetsetes tingimustes tuleb eraldi kokku leppida. Vältimaks hilisemaid vaidlusi nii juhatuse liikme tasunõude kui ka hüvitiste teemal on otstarbekas juhatuse liikme õigustes ning kohustustes kokku leppida kirjalikus lepingus.

Kui äriühingus on mitu juhatuse liiget, soovitame kokku leppida juhatuse liikme lepingus ka tööülesannete ja valdkondade jaotuse.  Samuti soovitame kokku leppida  tööaja, töökoha,  aruandluse korra, kellega tuleb kooskõlastada puhkust ja muid tööülesannetega seonduvat, äriühingu poolt tagatavad töövahendid (nt auto) ja kululimiidid.

Sageli on äriühingu jaoks olulised teemad ka  ärisaladuse hoidmine ja konkurentsikeeld.  Lepingus on võimalik määrata  konkurentide  nimed, valdkonnad ja  konkurentsipiirangu kestus. Erinevalt töölepingu seadusest äriühingu juhatuse liikme korral seadus ei nõua eraldi hüvitise maksmist konkurentsipiirangu eest pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist, samas poolte kokkuleppel saab selle määrata.

Kõige sagedasemad on vaidlused juhatuse liikme õiguste üle, kui puudub kirjalik leping ja leping lõpetatakse ennetähtaegselt. Kui pooled ei ole selgesõnaliselt lahkumishüvitistes kokku leppinud, siis   õigust hüvitisele ei teki. Seega on juhatuse liikme huvides, et tal oleks kirjalik leping, mis reguleerib,  millistel juhtidel ning millises summas on lepingu lõppemisel või lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel juhatuse liikmel õigus lahkumishüvitisele.

Juhatuse liikme leping ja tööleping

Praktikas tekitab probleeme olukord, kus juhatuse liige on ettevõttes lisaks juhatuse liikme staatusele tööl ka töölepingu alusel. Seadus ei keela juhatuse liikmel samas ettevõttes teha ka mõnda teist tööd või töötada täiendavalt ka töölepingu alusel. Sellises olukorras on riigikohus leidnud, et juhatuse liikme tööleping ei või hõlmata juhatuse liikme kohustuste täitmist ehk siis juhatuse liige võib töölepingu alusel täita ettevõttes vaid neid ülesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme kohustustega  ( nt. raamatupidaja,  müügispetsialist, insener). Taolistel juhtudel tuleks juhatuse liikme kohustused reguleerida juhatuse liikme lepingus ning muude töökohustustega seotud ülesanded reguleerida töölepingus. Need on kaks erinevat lepingut ja ühe lõppemine ei pruugi tähendada teise lepingu lõppemist. Samas juhul, kui  isik algselt töötab tegevdirektorina töölepingu alusel ja seejärel valitakse juhatuse liikmeks, siis  nõusoleku andmist juhatuse liikmeks valimise kohta on  kohtud tõlgendanud  soovina lõpetada tööleping ja asuda ametisse juhatuse liikme lepingu alusel. Tööülesannete ja vastutuse muutudes on soovitav kõik tingimused eraldi läbi rääkida vormistada ka vastav juhatuse liikme leping.