Riigihanke korraldamisel peab hankija esitama hanketeates esmase info pakkujatele seatud kvalifikatseerimise tingimuste ning hanke eseme kohta. Hanketeade peab olema koostatud selliselt, mis annab potensiaalsetele pakkujatele võimaluse saada ülevaade hankes pakkujatele seatud miinimumnõuete kohta. Olulised tingimused peavad kajastuma juba hanketeates. See tähendab, et pakkujal on võimalik teha esmane otsustus hankes osalemise kohta ilma täiendavalt hankedokumentidega tutvumata.

Välistavate tingimuste välja toomata jätmine hanketeates riivab hankemenetlusele omast isikute võrdse kohtlemise põhimõtet ning menetluse läbipaistvust. Hanketeates tuleb kajastada hanke eseme kirjeldus, sõlmitava lepingu maht ja kestvus ning pakkujalt nõutav tehniline ja kutsealane pädevus. Sellest lähtudes on Riigikohus pidanud lubamatuks pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust puudutavate nõuete kajastamata jätmist.

Riigikohus tühistas haldusasjas nr. 3-3-1-2-12 Maksu- ja Tolliameti otsuse pakkuja kvalifitseerimata jätmise osas. Riigikohtusse jõudnud Maksu- ja Tolliameti maksumärkide tootmiseks korraldatud hankemenetluses seadis hankija pakkujale lisatingimusena maksumärkide turvalise transpordi korraldamise hankija asukohta. Tegemist on hankes osalevale isikule seatud tingimusega, mis riigihangete seaduse § 39 kohaselt tuleb välja tuua hanketeates. Kuna Maksu- ja Tolliamet transpordi korraldamist hanketeates ei kajastanud, siis ei saa pakkujalt endalt nõuda turvalise transpordi korraldamiseks vajaminevate tegevuslubade olemasolu ning nende puudumisel ei ole õige arvata pakkuja hanke tingimustele mittevastavaks. Transpordi teenuse osutamise nõue sisaldus hankedokumentides, see tähendab, et pakkujal ei ole kohustust isiklikult teenust osutada ning nimetatud nõuet ei saa käsitleda pakkujat kvalifitseeriva tunnusena.

Hanketeates sisalduv teave peab olema piisav ning andma pakkujale võimaluse hinnata hankija seatud nõuetele vastavust.

 Juristid :

Eneli Hoogma