Võimalikke tsiviilvaidlusi ja hagiavalduse aluseid võib olla väga erinevatel teemadel. Peamiselt tekivad tsiviilvaidlused lepingutest ja võlasuhetest, perekonna- ja pärimisasjadest, asjaõigusest, äriühingute tegevusest, pankrotiasjadest ning tööõiguse küsimustest. Kui soovite pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, tuleb esitada hagiavaldus (hagi) maakohtule.
Esiteks tuleb kindlaks teha, millisele kohtule hagi esitada (kohtualluvus). Füüsilise isiku vastu tuleb reeglina hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi, mis on registreeritud äriregistris. Kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.
Selleks, et tsiviilasja alustada, tuleb vastavale maakohtule esitada seaduses sätestatud nõuetele vastav hagiavaldus.
Hagiavalduses tuleb kindlasti märkida:
- hageja selgelt väljendatud nõue;
- hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ehk põhjus, miks kohtu poole pöördutakse;
- tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõestada soovitakse;
- kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
Hagis tuleb märkida menetlusosaliste ning nende esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed, kohtu nimetus ja hagi lisade nimekiri. Hagiavaldusele peab alla kirjutama hageja või tema esindaja, lisades ka volikirja või muu esindusõigust tõendava dokumenti.
Hagimenetluses on kriitilise tähtsusega tõendamise teema. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tule teisiti. Tõendiks võib tsiviilasjas olla igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus reeglina omal algatusel tõendeid ei kogu, välja arvatud hagita menetluses või kui lahendatakse abieluasja, põlvnemisasja või kui vaidlus puudutab lapse huve.
Kohtusse pöördumisel peab arvestama ka sellega kaasnevate kuludega. Üldjuhul tuleb maksta hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu, mis reeglina sõltub nõude suurusest. Riigilõiv tuleb tasuda enne kohtusse pöördumist. Kui riigilõiv jäetakse tasumata määrab kohus täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtajaks tasumata jätmisel jäetakse avaldus läbi vaatamata. Riigilõivust on vabastatud teatud nõuded, näiteks töötasu või palga nõue, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine, elatise nõudmise ja muutmise hagi ning põlvnemise tuvastamise hagi.
Õigusabikulud tuleb pärast kohtuvaidluse lõppu kanda vaidluse kaotajal, kes peab hüvitama võitjale kohtuotsuses määratud menetluskulud.
Teatud juhtudel on isikul õigus saada riigilt õigusabi. Riigi õigusabi saamiseks tuleb esitada taotlus kohtule. Peamiselt antakse isikule riigi õigusabi juhul, kui isik oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Vastava taotluse vorm saadaval http://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigi-oigusabi
Ann Tarkin, jurist