Suurte ja mahukate lepingute sõlmimisele eelneb üldiselt pikk läbirääkimisprotsess, kuhu kaasatakse juristid või advokaadid. Erinevate seisukohtade põrkumise korral võivad läbirääkimised siiski liiva joosta ning leping sõlmimata jääda. Kuidas kaitsta ennast olukorras, kus teine läbirääkimiste pool katkestab kõnelused ootamatult, põhjustades sellega tarbetuid kulutusi.
Juhtudel, kus lepingu sõlmimine ja läbirääkimiste tulemus on ebakindel, on soovitav sõlmida leping, mis määrab läbirääkimiste korra ja tehtavate kulude jaotuse. Tõsi, nimetatud praktika ei ole laialt levinud, seda eelkõige põhjusel, et üldine kohustus arvestada teineteise õiguste ja huvidega tekib seaduse alusel juba läbirääkimistesse astumisega. Võlaõigusseaduse § 14 reguleerib pooltevahelisi suhteid enne siduva lepingu tekkimist ning seab keelu läbirääkimisi pahauskselt pidada või neid pahauskselt katkestada. Ebaõnnestunud läbirääkimistest tekkinud kahju hüvitamist saab nõuda ainult siis kui on käitutud pahauskselt.
Mida mõista VÕS §14 lg 3 toodud „pahauskse läbirääkimise” all, on jäänud kohtupraktika sisustada. Eelkõige loetakse selleks kõneluste pidamist ilma tehingu sõlmimise soovita ning pikaajaliste läbirääkimiste katkestamist olukorras, kus teine pool võis mõistlikult eeldada, et leping sõlmitakse. Kui nimetatud käitumisega kaasneb teisele osapoolele kahju, siis kohustub rikkuja selle hüvitama.
Kahjunõude esitamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega, mis on vajalikud VÕS § 14 lg 3 kohaldamiseks:
1. Hüvitamisele kuulub ainult selline kahju, mis tekkis otseselt seoses läbirääkimiste pidamisega– lepinguprojekti ettevalmistamiskulud, sõidukulud, lepingu täitmiseks vajaliku laenu võtmise kulud, sõidukulud. Saamata jäänud tulu ei hüvitata.
2. Läbirääkimised on katkestatud punktis, kus teine pool võis õigustatult eeldada, et jõutakse lepingu sõlmimiseni ning teda ei ole informeeritud asjaoludest, mis võivad lepingu sõlmimist takistada. Näiteks on rendileandja läbirääkimised pahauskselt katkestanud, kui ta võtab pärast pikaajalisi läbirääkimisi vastu pakkumise kolmandalt isikult. Rendileandjal on õigus muid pakkumisi kaaluda ja eelistada, kui ta nimetatud asjaolust ka läbirääkimiste teist poolt teavitab.
3. Kolmas oluline aspekt on, et läbirääkimised katkestanud pool pidi kahju tekkimist ette nägema. Kulutused, mis teisele poolele teada ei olnud ning millega ta mõistlikult arvestada ei osanud, hüvitamisele ei kuulu. Seega näiteks olukorras, kus enne lepingu sõlmimist tehakse teise poole teadmata kulutusi, mis oma iseloomult on vajalikud alles lepingu täitmiseks (näiteks projektide tellimine, vajalike analüüside, uuringute tegemine), VÕS § 14 lg 3 alusel hüvitamisele ei kuulu.
Seega saab ebaõnnestunud läbirääkimiste puhul nõuda kahju hüvitamist, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Läbirääkimisi pahauskselt pidanud pool võis kahju tekkimist ette näha ning kannatanud pool sai mõistlikult uskuda, et leping sõlmitakse.
Juristid :
Eneli Hoogma