Äriseadustik (edaspidi viidatud ÄS) näeb äriühingutele ette võimaluse ühinemiseks, mille tulemusel äriühingud liidetakse ja  ühinev ühing lõpeb ilma likvideerimismenetluseta. Korraga saab ühineda ka rohkem kui kaks äriühingut. Ühinemisel ei pea tegu olema sama liiki äriühingutega. See tähendab, et omavahel saavad ühineda kaks või rohkem aktsiaseltsi või osaühingut, samas on ühinemine võimalik ka aktsiaseltsi ja osaühingu vahel.  Ühingute ühinemise protsess on erinevate ühingute puhul küll sarnane, kuid mitte täpselt sama. Arvestada tuleb ka ühingu liigist tulenevate erisustega. Käesolevas artiklis on vaadeldud osaühingu ja aktsiaseltsi ühinemise asjaolusid.

Ühendav ja ühendatav ühing

Ühinemisel tuleb eristada ühendavat ühingut, milleks on see ettevõte, mis jääb pärast ühinemist alles, ning ühendatavat ühingut, milleks on see ettevõte, kes pärast ühinemist lõppeb ehk mis pärast ühinemist äriregistrist kustutatakse. Tavapärane on, et kahe äriühingu ühinemisel jääb alles üks olemasolevatest ühingutest, kuid on võimalik ka selline ühinemine, kus kaks ühinevat ühingut moodustavad uue äriühingu. Sellisel juhul on mõlemad esialgu olnud ühingud äriühingud ühendatavad ühingud ning uus loodav ettevõte on ühendav ühing. Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid. Ühinemise tagajärjel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule.

Ühinemisleping, ühinemisaruanne ja audiitorkontroll

Ühinemise protsess algab notariaalse ühinemislepingu sõlmimisega, ühinemislepingu allkirjastavad ühinevate ühingute juhatuste liikmed.  Lepingus määratakse kindaks ühinemise tingimused, sealhulgas see, millised ühingud ühinevad (kes on ühendav ühing ja kes ühendatav ühing), milline on ühingute osade või aktsiate asendussuhe, ühendava ühingu osade või aktsiate üleandmise tingimused, töötajate tingimused, ühinemise bilansipäev ja muud olulised tingimused. Asjaolud, mis peavad ühinemislepingus kirjas olema, on toodud ÄS §-s 392.

Pärast ühinemislepingu sõlmimist koostavad ühinevate ühingute juhatused kirjaliku aruande (ühinemisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ja ühinemislepingut, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Ühinemisaruande võib koostada ka ühinevate ühingute kohta ühiselt. Aruande koostamine ei ole vajalik, kui ühinevad niinimetatud ema- ja tütarettevõte ehk ühendatava ühingu ainus osa või kõik aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule. Samuti ei ole vaja ühinemisaruannet koostada, kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või ühinevate aktsiaseltside kõik aktsionärid.

Seaduses sätestatud juhtudel peab ühinemislepingut kontrollima ka audiitor. Näiteks ÄS § 418 kohaselt on see vajalik juhul kui ühinevaks ühinguks on aktsiaselts. Sarnaselt ühinemisaruandega võib aga ka audiitorkontrolli ära jätta, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et audiitor ühinemislepingut ei kontrolli.

Aktsiaseltsi puhul võib olla ÄS § 419 lg 3 nimetatud juhul vajalik vahebilansi koostamine välja arvatud juhul kui ühinevate aktsiaseltside kõik aktsionärid on nõus, et vahebilansi ei koostata.

Ühinemislepingu heakskiitmine

Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast seda, kui see on heaks kiidetud kõigi ühinevate ühingute pool. Heakskiitev otsus tuleb koostada kirjalikult ja otsuse poolt peab olema vähemalt 2/3 osaühingu osanikest või aktsiaseltsi aktsionäridest, kui ühingu põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet.

Lõppbilanss

Ühinemise tagajärjel ühendatav ühing lõppeb ja kustutatakse äriregistrist. Seega on vaja koostada lõppbilanss ühinemislepingusse märgitud bilansipäevale eelneva päeva seisuga. Bilansipäevaks on aeg, millest alates ühendatava ühingu tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvel.

Lõppbilanss peab olema koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Lõppbilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted.

Väärtpaberite registripidaja teavitamine

Olukorras, kus üks ühinemisega seotud ühing on registreeritud Eesti väärtpaberite registris, on vajalik esitada väärtpaberite registripidajale teavitus ja dokumendid, sõltuvalt sellest, milline korporatiivse sündmuse läbiviimine on vajalik (ühinemisega seoses ühendava ühingu kapital muutumine, uue äriühingu tekkimine, väärtpaberite asendamine, ühendatava ühingu lõppemine).

ÄS § 402 lg 3 kohaselt, kui ühendatava ühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis, teavitab äriregistri pidaja ühinemisest viivitamata Eesti väärtpaberite registri pidajat või muud depositooriumi

Ühinemise äriregistrisse kandmise avaldus

Ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava ühingu registrikaardile. Seega on ühinemise lõpule viimiseks ja äriregistri kannete muutmiseks vaja esitada notariaalselt kinnitatud avaldus äriregistrile ühinemise äriregistrisse kandmiseks. Avalduse esitavad ühineva ühingu juhatus ning seda saab teha mitte varem kui ühe kuu möödumisel ühinemislepingu heakskiitmisest.

Võlausaldajate kaitse

Võlausaldajate kaitsmiseks on äriseadustikuga ette nähtud, et ühendav ühing peab viivitamata pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu registrikaardile avaldama väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate, milles teatab ühinenud ühingute võlausaldajale võimalusest esitada ühendavale ühingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest.

Ühendav ühing peab eelnimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul tagama ühinevate ühingute võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist.

Toimingud pärast ühinemist

Pärast seda, kui ühinemine on lõpule viidud ja ühinemine ühendava ühingu registrikaardile kantud, on vajalik vaadata üle, kas ühendataval ühingul oli registrivara, mille kandeid tuleb muuta (näiteks kinnisavara omaniku kande muudatused vms). Samuti võib olla vajalik koostada teavitused võlausaldajatele või teha lepingute muudatused.

Kokkuvõte

Äriühingute ühinemine on Eestis suhteliselt levinud ning see on hea võimalus erinevate ühingute tegevuste koondamiseks. Kuigi ühinemise protsess ise ei ole keeruline, on selle käigus vaja olla tähelepanelik ning pöörata tähelepanu dokumentide korrektsele ja õigeaegsele koostamisele, arvestades sealjuures sellega, et sõltuvalt ühingu liigist võivad seadusest tulenevad nõuded olla erinevad. Seetõttu võib alati, kui tundub, et kõigile detailide tähelepanu pööramine on keeruline, küsida abi  juristilt.

Kersti Puuri, jurist