Osaühing on Eestis kõige levinumaks ettevõtlusvormiks ning on sobivaim ettevõtlusvorm väiksemate ettevõtjate jaoks. Osaühingu korral on tegemist äriühinguga, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, kuid osanik isiklikult osaühingu kohustuste eest ei vastuta. Osaühingut saab asutada kas elektroonilisel teel e-äriregistri ettevõtjaportaalis või notari kaudu.
Osaühingu asutamisleping
Osaühingu võivad asutada üks või mitu isikut ning asutajaks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik. Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamislepingus tuleb muuhulgas märkida asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress, asutajate nimed ja elukohad, osakapitali kavandatud suurus ning osade eest tasumise kord. Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud asutamisotsus.
Osaühingu põhikiri
Asutamislepingu lisana kinnitatakse osaühingu põhikiri. Osaühingu põhikirjas tuleb ära märkida:
osaühingu ärinimi ja asukoht,
osakapitali suurus,
osade eest tasumise kord,
osadega seotud õiguste erisused,
reservkapitali moodustamine ja suurus,
juhatuse liikmete arv
muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.
Osaühingu osakapital
Osaühingu osakapitali minimaalne suurus peab olema vähemalt 2500 eurot. Asutajad peavad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Juhul kui kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võivad füüsilisest isikust asutajad asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel koheselt osa eest tasuma. Sellisel juhul lisatakse osakapitali osas registrikaardile märge, et osakapital on sisse maksmata. Ilma sissemakseta asutatud osaühing ei või teha osanikele väljamakseid (nt dividend) ning osanikud ei saa suurendada ega vähendada osakapitali. Väljamaksete piirang ei hõlma töötasu ja muid tasusid. Osakapitali saab sisse maksta igal ajal teostades kapitali sissemakse ja registreerides vastava muudatuse äriregistris.
Mitterahaline sissemakse osakapitali
Osade eest võib tasuda nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega. Mitterahalise sissemakse võimalus peab olema ette nähtud põhikirjas, vastasel juhul tasutakse osa eest rahas. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mitterahalise sissemakse korral hindab sissemakse eseme väärtuse piisavust mitterahalise sissemakse tegemiseks kohustatud osaniku osa nimiväärtusele osaühingu juhatus.
Äriregistri avaldus
Osaühingu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile avalduse. Osaühingut ei kanta äriregistrisse, kui äriregistrisse kandmise avaldus esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest.
Ann Tarkin, jurist