Kindlustuslepingu puhul mängivad olulist rolli selle tingimused, sealhulgas tüüptingimused. Sageli süvenetakse viimastesse siis, kui kindlustusjuhtum on aset leidnud ning kindlustusandja keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest. On oluline teha kindlaks, kas lepingus sisalduvad (tüüp)tingimused on saanud lepingu osaks või on tegu ebamõistlike tingimustega, mis on tühised.
Mida tuleb silmas pidada mõiste tüüptingimus all? Tüüptingimuseks on juba varasemalt lepingu jaoks väljatöötatud ning selle osas ei ole lepingupooled eraldi läbi rääkinud. Lepingu osaks saavad üksnes need tüüptingimused, mis ei ole lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. Riigikohus on rõhutanud, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Arvestada tuleb ka VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega, mitte aga lähtudes sellest, kuidas tüüptingimuses kasutatud mõisteid on määratlenud teadlased. Seda, kas tegu on tühise tüüptingimusega või mitte, tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi.
Järgnevalt lühike ülevaade kindlustusvaidluste kohtupraktikast, s.h. kindlustushüvitise (ja kindlustussumma) arvutamisest ja kohustuse täitmise tähtajast.
Finantsinspektsiooni juhendist tuleneb, et kindlustuslepingus peab olema selgelt määratletud, kas kindlustushüvitis ja –summa arvestatakse ja tasutakse käibemaksuga summas. Sama põhimõtet on jaatanud ka Riigikohus.
Ehitise puhul ei saa mööda ka kulumi määramisest. Tulenevalt kohtupraktikast ja finantsinspektsiooni juhendist peab kulumi protsent sisalduma poliisil. Praegu ei ole harvad juhtumid, kus ehitise kulumit hinnatakse alles pärast kahju tekkimist. Selline asjade käik võib aga osutuda kindlustusvõtjale kahjulikuks, kuna muudab ebamääraseks kahjuhüvitamise suuruse.
Lisaks näeb kindlustuslepingutes sageli klausleid, millega kindlustusandja võib kindlustushüvitise välja maksta võimaliku kohtumenetluse lõpetamisel või peatamisel. Selliselt seovad kindlustusandjad kahju hüvitamise kohtumenetluse kulgemisega ja ajalise kuluga, mis võib võtta kuid (isegi aastaid).
Finantsinspektsiooni juhendis on välja toodud, et kahjukäsitluse peab toimuma efektiivselt ja võimalikult kiiresti. Soovitatav on kehtestada maksimaalne tähtaeg kahjukäsitluse läbiviimiseks, sealjuures oleks tähtaja ületamine võimalik üksnes mõjuvatel põhjustel. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda teise menetluse algatamist või kulgemist, kui kahju hüvitamine ei ole sellest otseselt sõltuv.
Tsiviilasjas nr 3-2-1-133-12 leidis Riigikohus, et kindlustushüvitis muutub sissenõutavaks VÕS § 450 lg-s 1 ja VÕS § 82 lg-s 3 sätestatud tingimuste korral. Oluline on kindlustusjuhtumi käsitlemiseks vajaliku mõistliku aja möödumine.
Mida tuleks veel kahjuhüvitamise kindlaksmääramisel teada? VÕS § 127 lõike 5 kohaselt tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 132 tulenevalt lähtutakse kahju ulatuse kindlaksmääramisel endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.
Ehitise kindlustusväärtuse mõiste avab VÕS § 479 lg 3. Selleks on tavaline kohalik ehitusväärtus, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa.
Tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08 on Riigikohus asunud seisukohale, et asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline see, kas kinnisasja endist koosseisu soovitakse tegelikult ka taastada või mitte, samuti ei ole oluline, kas elamu taastamine kinnistu võõrandamise tõttu üldse on võimalik. Kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju tuleb hüvitada (VÕS § 476 lg 1) ning reeglina ei olene kahjuhüvitise suurus sellest, kuidas kindlustusvõtja hüvitist kasutab.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kindlustusvaidlused on sageli mitmetahulised ja nüansirikkad, mistõttu ei saa välja tuua kindlaid reegleid. Kõik oleneb asjaoludest.
Milleri kindlustusseadus
Kindlustus katab kõik, välja arvatud see, mis juhtub.
Kersti Sügis
Jurist