Koondamine ja hüvitised koondamise korral

Üldreeglid

Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) §-le 89 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamise aluseks võib olla töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või raugemise tõttu. Tööandjal on kohustus koondamise korral pakkuda võimalusel töötajale teist tööd. Teise töö pakkumise kohustus kehtib, kui tööandja ei ütle töölepingut üles pankroti väljakuulutamise või raugemise tõttu. Vajadusel korraldab tööandja töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalseid suuri kulusid. Riigikohtu otsuses nr. 3-2-1-152-11 on kohus selgitanud, et tööandjal on õigus otsustada, kas töötajale täiendusõppe korraldamine on mõistlik ega põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

Koondatava valik

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, on tööandjal kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet ning tööle jätmise eelisõigust töötaja esindaja ja töötaja suhtes, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, ei või tööandja töölepingut üles öelda koondamise tõttu (v.a tööandja pankroti välja kuulutamisel või raugemise tõttu). Sama põhimõte kehtib ka raseda naise või naise, kelle on õigus saada  rasedus-ja sünnituspuhkus, koondamise korral.

Etteteatamine

Tööandja kohustus töölepingu ülesütlemisest ette teatada tuleneb töötaja töösuhte kestvusest tööandja juures. Minimaalne etteteatamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva, alla ühe tööaasta kestnud töösuhte korral. (TLS § 97 lg 2) Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Koondamishüvitised

Koondamise korral maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Täiendavat kindlustushüvitist tasub töötukassa ning kindlustushüvitist on võimalik saada töötajal, kelle töösuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat. Töötaja, kelle töösuhe on kestnud viis kuni kümme aastat, omab õigust kindlustushüvitisele ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ning üle kümne aasta kestnud töösuhte korral, kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötuskindlustushüvitisele on töötajal õigus, kui ta on töötuna arvele võtmise eelnenud 36 kuu (3 aasta) jooksul vähemalt 12 kuud töötanud ja töötuskindlustusmakset maksnud.

Töötuskindlustushüvitis

Töötuna arvelevõtmisel on lisaks võimalik taotleda töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitise suurus sõltub töötaja töötasust. Tulenevalt töötuskindlustuse seadusest, leitakse kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Vastavat hüvitist on võimalik saada maksimaalselt 360 kalendripäeva, sõltuvalt töötaja töösuhte kestvusest.

Jurist : Grete Raagmets

Lisa kommentaar