Käesolevas artiklis käsitleme lühidalt järgnevaid riigihangete läbiviimistega seonduvaid aspekte: pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimuste kehtestamine, pakkujate kvalifitseerimine ning pakkumuste vastavuse kontrollimine.

Riigihankest kõrvaldamine

Riigihangete seadus sätestab pakkujate kohustuslikud kõrvaldamise alused ning RHS § 38 lg 2 sätestab pakkujate vabatahtlikud kõrvaldamise alused. Kohustuslikud kõrvaldamise alused on seaduses RHS §-s 38 lg 1 ja lg 11 välja toodud. Vabatahtlikute kõrvaldamise aluste osas on olulised erinevad aspektid. Näiteks peab vaidluse korral hankija suutma põhjendada, miks mingi vabatahtlik kõrvaldamise alus ei olnud pakkuja kõrvaldamiseks piisavalt oluline. RHS § 38 lg 2 p 2 (andmete või dokumentide esitamata jätmine) kohaldub, kui pakkuja on jätnud esitamata eelnevalt pakkujalt küsitud dokumendi, mis tõendab otseselt hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist. Muude dokumentide esitamata jätmine ei ole kõrvaldamise alus. Samas võõrkeelsele dokumendile kehtestatud keelenõude mittejärgimist ei saa käsitleda dokumendi või andmete esitamata jätmisena. Küll saab aga hankija nõuda dokumendi tõlkimist. Muutunud on ka senine kohtupraktika seoses hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kontrollimisega ühispakkujatel – kui ühel ühispakkujatest kõrvaldamise alus esineb, tuleb ainult see üks pakkuja kõrvaldada. Kui järelejäänud ühispakkujad kõigile hanketingimustele vastavad ja kvalifitseeruvad, võivad nad hankes edasi osaleda (RK lahend 3-2-1-56-13).

Pakkuja kvalifitseerimine

Kvalifitseerimise tingimused (RHS § 39-41) tuleb sätestada hanketeates. Vastuolu korral hanketeate ja hankedokumentides sisalduvate tingimuste vahel võetakse arvesse ainult hanketeates sisalduvaid kvalifitseerimistingimusi. Kehtestada saab ainult selliseid tingimusi, millele vastavust on võimalik tõendada RHS §-des 40 ja 41 nimetatud dokumentidega. Hankija peab nimetama konkreetsed dokumendid, mida ta nõuab kvalifitseerimistingimuste vastavuse tõendamiseks ning lisadokumente, mis ei ole seotud kvalifitseerimistingimustega, nõuda ei saa.

Kvalifitseerida tuleb pakkuja, kes vastab sisuliselt kõikidele kvalifitseerimistingimustele ning kes ei ole jätnud ühtegi nõutud dokumenti esitamata ega hankija selgitustaotlustele vastamata. RHS § 39 lg 3 järgi on hankijal õigus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel. Kui pakkuja on juba kvalifitseeritud, aga hiljem selgub, et pakkuja siiski ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, peab hankija tegema uue otsuse ja jätma pakkuja kvalifitseerimata. Teised pakkujad saavad kvalifitseerimata jätmist vaidlustada läbi edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise.

Kvalifikatsiooni kontrollimine peab olema sisuline ja põhjalik, samuti peab kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsus olema kirjalik ja põhjendatud. Otsus peab sisaldama faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. RHS § 39 lg 4 järgi võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Selgitus tuleb pakkujal anda 3 tööpäeva jooksul, vastasel juhul jäetakse pakkuja kvalifitseerimata. Samas selgituste küsimise kaudu ei tohi kvalifitseerimiseks esitatud dokumente muuta või vigu parandada.

RHS ei nõua, et pakkuja peab vastama hanketeates kehtestatud nõuetele isiklikult. Pakkuja võib teise isiku kinnitusel kasutada teise isiku vahendeid ja ressursse, kuid ta peab hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel isikul on hankelepingu täitmiseks vajalikud ja hankelepingu esemele vastavad vahendid olemas ja pakkujal on võimalik vajaduse korral selle isiku vastavaid vahendeid hankelepingu täitmiseks kasutada (RHS § 40 lg 3 ning RHS § 41 lg 6).

Pakkumuse vastavus

Järgnevalt on hankijal vaja läbi viia pakkumuste vastavuse kontroll, mille eesmärgiks on selgitada välja pakkuja poolt pakutava asja, ehitustöö või teenuse vastavus hanke tehnilisele kirjeldusele. Hankija peab tunnistama pakkumuse vastavaks, kui see vastab hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustele, kuid tal on õigus kaalutlusõiguse alusel tunnistada pakkumine vastavaks siis, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. Viimasel juhul peab hankija pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuses põhjendama, miks oli puudus mittesisuline. Mittesisulisteks puudusteks võib lugeda näiteks vormistamise vigu.

Pakkumuste hindamisele kuuluvad üksnes vastavaks tunnistatud pakkumused. Rakendatakse kas madalama hinna või majanduslikku soodsuse kriteeriumi, sõltuvalt hanke alusdokumendis märgitust. Hindamise kriteeriumid peavad olema hankelepingu esemega otseselt seotud. Hankijal on õigus küsida ühikhindade esitamist, näiteks selleks, et kaaluda kui suureks võib reaalne hankelepingu lõppmaksumus kujuneda. Kui hindamiskriteeriumiks on majanduslik soodsus, peab pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses olema põhjendus, miks edukas pakkumus on teisest parem.

Põhjendamatult madalate pakkumiste korral on tegu hankija riskiga, kas tunnistada pakkumus edukaks või mitte. Ühtlasi peab hankija põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse korral küsima pakkujalt kirjalikku selgitust RHS § 48 lg 1 järgi.

Kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust, on hankijal õigus kõik pakkumused tagasi lükata.

Helin Jaakma

Jurist